Ajalugu

Tol ajal oli kool Vene riigi ja linna ülalpidamisel. Tegevus algas 1710. a rasketes oludes, seljataga olid Põhjasõja koledused ja katk, mis olid laastavalt mõjunud gümnaasiumiõpilaste ja õppejõudude hulgas. Alustati vaid ühe õppejõuga, rektori prof J. R. Brehmi ja kolme gümnasistiga. Rektori jõupingutuste tõttu ei katkenud õppetöö koolis pikemaks ajaks. Raskusi oli palju, alustades majandusmuredest ja lõpetades õppetööd häirivate vene sõduritega, kes olid majutatud kooli ruumidesse.

Raad kutsus üles toetama rahaliselt kooli, mille tarvis seati sisse annetuste raamat.

Uue võimu nõudel hakati 1725. aastal gümnaasiumis vene keelt õpetama. 1745. aastal avati algõpetuse soodustamiseks V klass – quinta. Peatähelepanu pöörati keeltele. Endiselt rõhutati ladina keele oskust, mis oli aga õpilaste seas ebapopulaarne. Õppeprogrammi tihendati veelgi, alustades keeltest ja lõpetades trigonomeetriaga.

Gümnaasiumi õpilaste arvu kohta on teada, et see oli sageli üpris vähene. Enamasti olid need linnakodanike järeltulijad, eesti päritoluga õpilaste kohta puuduvad andmed.