Ajalugu

Tallinna gümnaasium (1631-1651)

Sel ajavahemikul oli kool põhiliselt linna ja rüütelkonna ülalpidamisel ja ürikuis on kasutusel nimed Revalsche Gymnasium ja Gymnasium Revaliense. Gümnaasium koosnes kuni 1745. aastani neljast klassist (alates madalamast): quarta, tertia, secunda ja prima. Õppetööle asusid neli professorit ja kaks nn kolleegi (kahe noorema klassi õpetajad). Gümnaasiumi õppetegevuse otseseks juhtijaks oli rektor, kes valiti professorite hulgast. Koostatud õppekava alusel olid õppeaineteks retoorika, poeesia, kreeka ja vana-heebrea keel, matemaatika, teoloogia, ajalugu jpm. Kogu õpetus toimus ladina keeles. Gümnaasiumi lõpetamise kohta ei olnud küll päris kindlaid määrusi, kuid üldiselt keelati sealt lahkuda enne nelja aastat.

Kooli rajamisjärgsel perioodil oli ikka veel palju lahkhelisid rae, rüütelkonna ja kooli vahel, põhjuseks enamasti majandamise probleemid. Õpilaste arvust algaastatel on andmeid säilinud vähe. Teada on, et sageli oli mureallikaks nende vähesus, eriti 17. sajandil. Tõenäoliseks õpilaste arvuks oli siis 65-70 poissi.