Ajalugu

Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajaloomuuseum

Seoses gümnaasiumi 375. aastapäeva tähistamisega avasime 3. novembril 2006. aastal GAGi ajaloomuuseumi aadressil Nunne 10 (Väike-Kloostri ja Nunne tänava nurgal). See on väike majake, kuhu varasematel aegadel pääses ainult läbi võimla aia.

Gümnaasiumi sajanditepikkune ajalugu ja areng tänapäeval on esitatud rohke fotomaterjali, õppevahendite ja mitmesuguste esemete abil. Kooli loomine ja varasem ajalugu (nn vana hea Rootsi aeg) on eksponeeritud kuuel pannool, mis on Tallinna Linnaarhiivi  kingitus koolile juubeli puhul. Haruldaste arhiivimaterjalide põhjal koostatud ja kaunilt kujundatud (koostaja Lea Kõiv, kujundaja Aime Andresson Eesti Ajaloomuuseumist) pannood on koolimuuseumi sisukaim osa.

Muuseum täieneb pidevalt. Osa esemeid on kingitud kooli muuseumile meie vilistlaste poolt ja need on leidnud väärilise koha  muuseumi eksponaatide seas.

Muuseum on avatud laiale avalikkusele. Oodatud on meie endised õpilased ja õpetajad, lapsevanemad, kõikide Eestimaa koolide õpilased ja linna külalised. Siit leiab teadmisi ja emotsioone.

Talvisel perioodil on muuseum esialgu avatud teisipäevast reedeni kell 11–16, kuid eelneval kokkuleppel on võimalik avada külalistele uksi ka muul ajal.

Kontakt: helda.venderstrom@gag.ee või telefon 5507458

Kooli asutamine

Pärast 1629. aastat, kui Liivimaa läks täielikult Rootsi võimu alla, võis juttu olla koolide kordaseadmisest ja laiematele rahvahulkadele õpetuse korraldamisest. Rootsi kuningal Gustav II Adolfil oli selleks kindel tahe ja soov, pealegi oli ta haritud mees, kes valdas keeli ja tundis hariduse väärtust. Gustav II Adolf oli veendunud, et Liivimaale on tarvis haritud inimesi – ametnikke, kirikuõpetajaid, arste jt -, kes tunneksid kohalikke olusid ja rahva keelt.

Uue kooli asutamiseks astusid samme Tallinna raad ja Eestimaa rüütelkond. Kõige sobivamaks kooli asupaigaks peeti 1249. a asutatud Mihkli ehk Püha Miikaeli nunnakloostrit. Osapoolte vahel tekkisid aga vaidlused. Tüliküsimust kooli rajamise ümber asus otsustavalt lahendama Tallinnasse saabunud kuningas Gustav II Adolf isiklikult. Ta kinkis asutatavale koolile Mihkli kloostri koos juurdekuuluvate mõisatega. Ent vaidlus jätkus veelgi, põhjuseks rae ja rüütelkonna lahkarvamused. Näiteks soovis rüütelkond, et kooli pääseksid ainult aadlike pojad, vaieldi kooli ülalpidamiskulude üle jne. Erimeelsuste lõpetamiseks määras kuningas vastava komisjoni. Lõpuks sõlmiti 24. veebruaril 1630 rae ja rüütelkonna vahel leping ehk transaktsioon, mille kohaselt tuli kloostris asutada gümnaasium, kus saavad haridust nii aadlike kui ka kodanike lapsed. Kumbki pool pidi võrdselt kandma kulusid. Lepingust hoolimata kippus kooli avamine venima. Alles 16. veebruaril 1631 sõlmisid osapooled gümnaasiumi tegeliku asutamislepingu, mille kinnitas Saksamaal sõjaretkel viibinud Gustav II Adolf. Kool avati pidulikult 6. juunil 1631.

   16. veebruaril 1631. aastal sõlmitud asutamisleping.