Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilaste hindamise kord

20.09.2017

GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUMI ÕPILASTE HINDAMISE KORD

1. Õpilase hindamise alused

1.1. Õpilaste hindamisel lähtutakse Vabariigi valitsuse 06.01.2011 määrus nr 1 „Põhikooli riiklikust õppekava“ ja  Vabariigi valitsuse 06.01.2011 määrus nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“.

1.2. Hindamise eesmärk on innustada ja suunata õpilasi sihikindlalt teadmisi omandama ning toetada lapse individuaalset arengut.

1.3. Esimeses klassis kasutatakse kõikides õppeainetes kujundavat hindamist (2017/2018. õppeaastast). Õpilasi hinnatakse numbriliselt viiepallisüsteemis alates teisest klassist.

Alates 2019/2020 õppeaastast tagasisidestatakse 1.-3. klassis kõiki õppeaineid kujundava hindamise põhimõtetel ning 4.-6. klassini jätkub kujundav hindamine ainult loov- ja oskusianetes.

1.4. 2.-6. klassis kasutatakse loov- ja oskusainetes (kunsti- ja tööõpetus, muusika, kehaline kasvatus) kujundava hindamise põhimõtteid. Nendes ainetes antakse õpetaja poolt suulist ja kirjalikku tagasisidet, tunnustades edusamme ning juhtides tähelepanu vajakajäämistele. Kokkuvõttev tagasiside antakse kaks korda õppeaastas.

1.5. Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse riiklikest nõuetest, kui õpetaja ei ole andnud teada teisiti.

Hinne „5“ ehk „väga hea“ 90-100%

Hinne „4“ ehk „hea“          75-89%

Hinne „3“ ehk „rahuldav“ 50-74%

Hinne „2“ ehk „puudulik“ 20-49%

Hinne „1“ ehk „nõrk“          0-19%

1.6. Prantsuse keele õppesuunaga 2. klassis hinnatakse prantsuse keeles esimesel trimestril ainult positiivset õpitulemust.

1.7. Aineõpetaja tutvustab õpilastele trimestri, kursuse või poolaasta alguses oma hindamise põhimõtteid ja kuidas kujuneb kokkuvõttev hinne ning teeb vastavasisulise sissekande e-päevikusse trimestri, kursuse või poolaasta esimese tunnikirjelduse juures.

1.8. Õppeainetes, mis eeldavad erivõimetel põhinevaid oskusi (kehaline kasvatus, muusika, kunst, tööõpetus), ei eelistata hindamisel andekust, vaid õpilaste püüdlikkust, osalemist õppeprotsessis ja teoreetilisi teadmisi.

1.9. Tervisest tingitud erivajadustega õpilaste hindamisel arvestatakse nende osavõttu kehalise kasvatuse tundidest ja raviarsti määratud harjutuste sooritamist. Hinnatakse õpilase teadmisi spordist, liikumisest, kehaliste harjutuste sooritamisest ning õpetaja antud eriülesannete täitmist (referaatide koostamine, osalemine spordikohtuniku töös jne). Vastav märge lisatakse õpilase e-päevikusse.  

1.10. Õpilane, kes tervislikel põhjustel ei saa osaleda kehalise kasvatuse tunni füüsilistes tegevustes, on kohustatud viibima tunnis ja täitma õpetaja poolt antud asendusülesandeid.

2. Hinnetest ja kontrolltöödest teavitamine

2.1. Lapsevanem saab jälgida õpilase hindeid e-koolist.

2.2. Õpilastele väljastatakse klassitunnistus paberkandjal üks kord - õppeaasta lõpus.

2.3. Õppepäevas võib olla üks kontrolltöö, kui osapooled ei lepi kokku teisiti. Kontrolltöö on ulatuslik materjal, mis hõlmab mitme tunni, peatüki või aineosa kontrolli.

2.4.  Kontrolltöö peab olema ette planeeritud ja osapoolte vahel kokku lepitud vähemalt 5 õppepäeva enne kontrolltöö toimumist.

2.5. Kavandatud kontrolltöö aeg fikseeritakse e-koolis. Õpetaja, kes esimesena fikseeris oma aines töö, saab õiguse selle läbiviimiseks.

2.6. Tunnikontrolle võib teha igas tunnis. Tunnikontroll kontrollib paari  eelneva tunni teadmisi. Tunnikontrolli hinnetest teavitatakse õpilasi hiljemalt viie tööpäeva jooksul.

2.7. Kontrolltööde hinnetest teavitatakse õpilasi hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast töö sooritamist, kui õpetaja pole teada andnud teisiti.

3. Käitumise ja hoolsuse tagasisidestamine

3.1. Tagasisidestamise eesmärk on suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, täitma kooli kodukorra nõudeid ning motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.

3.2. Käitumist ja hoolsust tagasisidestatakse ühe kokkuvõtva hinnanguga.

3.3. 1.-3. klassis antakse tagasisidet kujundava hindamise põhimõtetest lähtuvalt kaks korda õppeaastas.

3.4. 4.-9. klassis antakse hinnang iga trimestri lõpus.

3.5.  Gümnaasiumiastmes antakse hinnang kaks korda õppeaastas.

3.6. Hinnangu andmisel arvestatakse kooli kodukorra täitmist, viisakat käitumist nii koolis kui ka väljaspool kooli, viisakat suhtlemist kaasõpilaste ja täiskasvanutega, sobiva sõnavara kasutamist, ausust, sõbralikkust ja abivalmidust, õpetaja korralduste täitmist, tunnirahu hoidmist, põhjuseta puudutud ja hilinetud tundide arvu, kooli vara, õppevahendite ja ruumide hoidmist, õppimist järjepidevalt ja võimetekohaselt, vajalike õppevahendite olemasolu, koduste ülesannete täitmist ja kokkulepitud tähtaegadest kinnipidamist.

3.7. Hinnang hea/hästi (e-päevikus „H“) määratakse õpilasele, kes täidab punktis 3.6 nimetatut.

3.8. Hinnang rahuldav (e-päevikus „R“) määratakse õpilasele, kellel punktis 3.6 nimetatus esineb olulisi eksimusi. Hinnangu rahuldav määramisel lisatakse selgitus e-päevikusse.

3.9. Hinnang mitterahuldav (e-päevikus „MR“) määratakse õpilasele, kellel punktis 3.6 esineb korduvaid eksimusi ja/või ei allu õpetajate korduvatele nõudmistele ja/või on hindamisperioodi jooksul toime pannud üksiku õigusvastase teo ja/või on käitunud ebakõlbeliselt ja/või on puudunud põhjusteta üle 20% õppetundidest ja/või kokkuvõtvate hinnete hulgas on mitterahuldavad hinded. Hinnangu mitterahuldav määramisel lisatakse selgitus e-päevikusse.

3.10. Aineõpetajad fikseerivad oma hinnangu e-koolis. Klassijuhataja arvamusel on otsustav kaal lõpliku hinnangu määramisel.

3.11. Käitumise ja hoolsuse hinnang ei kajasta õpilase teadmisi.

4. Järelvastamine ja hinnete parandamine

4.1. Õpilane on kohustatud sooritama tegemata töö kahe nädala jooksul. Tegemata tööd käsitletakse kui järeltööd, mida on võimalik teha üks kord. Pärast kahe nädala möödumist pole õpilasel õigust ilma mõjuva põhjuseta tegemata tööd enam sooritada ning tema hinne on „1“.

4.2. Kui õpilane on puudunud koolist põhjuseta, siis ei pea õpetaja õpilasele järeltööd võimaldama. Tegemata töö hinnatakse hindega „1“.

4.3.  Õpilane on kohustatud uuesti sooritama mitterahuldavale hindele tehtud töö kahe nädala jooksul. Pärast kahe nädala möödumist pole õpilasel õigust ilma mõjuva põhjuseta parandada hindele „2“ või „1“ tehtud tööd.

4.4. Kui õpilane puudub pärast töö hindele „2” või „1” sooritamist kahe nädala jooksul koolist mõjuvatel põhjustel ja soovib oma eelnevalt saadud mitterahuldavat hinnet parandada, on ta kohustatud aineõpetajale sellest kahe nädala jooksul teada andma. Sellisel juhul lepitakse aineõpetajaga erandkorras kokku hilisem järeltöö aeg.

4.5. Järeltööd on võimalus teha üks kord.

4.6. Kui õpilane ei ilmu aineõpetajaga kokku lepitud ajal järeltööd sooritama, siis ei pea õpetaja enam uut järeltöö aega võimaldama.

4.7. Teisi hindeid saab parandada kokkuleppel õpetajaga ainult erandkorras.

4.8. Kui kahe nädala jooksul ei ole sooritamata töö mõjuvate põhjusteta vastatud või õpetajale pole erandolukorrast teada antud, muutub e- koolis märge „!” hindeks „1” ja seda ei  saa enam parandada.

4.9. Järele vastatud töö märgitakse e-kooli kaldkriipsuga (2/4). Kui järeltöö sooritati hindele „2”, siis märgitakse e-kooli 2/k ehk korduv „2”. Trimestri- või kursusehinde väljapanemisel arvestab õpetaja parandatud töö puhul mõlemat hinnet. Järelevastatud töö puhul asendatakse hüüumärk e-koolis hindega.

4.10. Tegemata kodust või tunnis tehtud tööd võib hinnata hindega „1“ või „2“ ja õpetaja ei pea õpilasele hinde parandamist võimaldama. 

4.11.  Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, hinnatakse vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd hindega „1“. Järele ei  saa vastata hinnet „1”, kui see on saadud kõrvalise abi või mahakirjutamise tõttu.

4.12. Gümnaasiumiõpilase puudumiste korral alates 20%-st ühe kursuse tundidest (sealhulgas põhjusega puudumised) on aineõpetajal õigus teha kursuse lõpus õpilasele kirjalik, suuline või praktiline arvestuslik töö kogu kursuse materjali ulatuses. Kursusetöö hinne on arvestusliku hinde kaaluga. Kursuse hinde määramisel arvestatakse nii kursusetöö hinnet kui ka kohustuslikult sooritatud hindeliste tööde tulemusi.

4.13. Kui 12. klassi õpilane puudub kokkulepitud ja e-päevikus fikseeritud kontrolltöö päeval, on õpilane kohustatud enne töö toimumist aineõpetajat teavitama. Vastasel juhul ei pea õpetaja õpilasele järeltööd võimaldama ja tegemata töö hinne on „1“.

4.14. 10. ja 11. klassis saadud kursusehindeid 12. klassis parandada ei saa.

5. Koolisiseste üleminekueksamite ja tasemetööde läbiviimine

5.1. 8. ja 10. klassis viiakse õppeaasta lõpus läbi ühes õppeaines üleminekueksam.

5.2. 11. klassis viiakse läbi õppesuunapõhine üleminekueksam, mis võib koosneda mitmest õppeainest.

5.3. Üleminekueksami hinne on võrdne ühe trimestri- või kursusehindega. Juhul kui õpilane sooritab eksami hindele „1“ või „2“, peab ta sooritama järeleksami. Lõpliku eksamihinde määramisel arvestatakse parandatud eksami puhul mõlemat  hinnet.

5.4. Õppesuunapõhist üleminekueksamit 11. klassis võib hinnata kahe hindega, mis on võrdsed ühe kursusehindega nendes õppeainetes, millest eksam koosneb.

5.5. Õpilane, kes sooritab üleminekueksami hindele „2”, on kohustatud sooritama järeleksami.

5.6. 1.-8. ja 10.-11. klassides viiakse õppeaasta lõpus läbi tasemetöö  kuni kolmes õppeaines. Tasemetöö võib olla suuline või kirjalik.

5.7. Laiendatud juhtkond koostöös aineõpetajatega koostab koolisiseste üleminekueksamite ja tasemetööde plaani koos ajakavaga, mis vaadatakse üle ja kinnitatakse iga õppeaasta algul. Õpilastele tehakse see teatavaks käesoleva õppeaasta I poolaastal.

5.8. Töö sooritamiseks kuluva aja määrab aineõpetaja.

5.9. Töö sisu on vastavuses ainekavaga.

5.10. Üleminekueksami- või tasemetöö koostatakse koostöös õppetooli õpetajatega ja esitatakse kinnitamiseks vähemalt kaks nädalat enne eksami või tasemetöö läbiviimist.

5.11. Tasemetöö hinne omab olulist kaalu trimestri- või kursusehinde väljapanemisel.

6. Kokkuvõttev hindamine põhikoolis

6.1. Kokkuvõttev trimestrihinne pannakse vähemalt kolme hinde alusel.

6.2. Trimestrihinde väljapanekul arvestab õpetaja tööde kaalukust, kuna hinnete osakaal on erinev.

6.3. Õppeaine aastahinne pannakse välja trimestri- ja üleminekueksami hinnete alusel.

6.4. Õppeainetes, mida õpitakse ainult ühes poolaastas, pannakse aastahinne välja poolaasta lõpus.

6.5. Kui õppeaine trimestrihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud aines omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk».

6.6. 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

7. Kokkuvõttev hindamine gümnaasiumis

7.1. Gümnaasiumiastmel hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt kursuse- ja kooliastmehindega.

7.2. Kursusehinne pannakse välja kursuse jooksul saadud hinnete alusel. Kursusehinde väljapanekul arvestab õpetaja tööde kaalukust, kuna hinnete osakaal on erinev (vaata punkt 1.6).

7.3. Kooliastmehinne pannakse välja enne õppeperioodi lõppu ainult positiivsete kursuse- ja üleminekueksamihinnete alusel.

7.4. Kui õpilane ei ole õppeaines sooritanud hindelisi töid positiivsele tulemusele ning õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse antud aines omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindega «nõrk». Pärast täiendavat õppetööd saab kursust hinnata maksimaalselt hindega „3“. 

7.5. Õppeainetes, milles on 1 - 8 kursust, ei hinnata õpilast kooliastmehindega „väga hea”, kui kursuse ja üleminekueksami hinnete hulgas on mõni hindest „4” madalam hinne.

7.6. Õppeainetes, milles on rohkem kui 8 kursust, ei hinnata õpilast kooliastmehindega „väga hea”, kui kursuse ja üleminekueksami hinnete hulgas on kaks või enam hindest „4” madalamat hinnet. Kooliastmehindega „väga hea” hindamiseks peab seejuures 12. klassi kursusehinded olema „head” või „väga head“.

8. Täiendav õppetöö, klassikursuse kordamine põhikoolis

8.1. 1.–3. kooliastmel jäetakse õpilane täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt trimestrihinnetest tuleks välja panna aastahinne «puudulik» või «nõrk». Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse. Aastahinne pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

8.2. 1.–3. kooliastmel võib õppenõukogu otsusega jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne «puudulik» või «nõrk», täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.

8.3. 1.–3. kooliastmel võib õppenõukogu põhjendatud otsusega jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik“ või „nõrk“. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.

8.4. Õpilasega, kelle trimestrihinne on „puudulik” või „nõrk”, viiakse läbi arenguvestlus ja/või koostatakse selles aines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem.

9. Täiendav õppetöö ja koolist väljaarvamine gümnaasiumis

9.1. Kui 10., 11. või 12. klassi õpilasel pole kursuse lõpus võimalik õpitulemusi hinnata vähemalt hindega „rahuldav”, jäetakse kursusehinne välja panemata ja õpilasele antakse täiendava õppetöö võimalus kahe nädala jooksul.

9.2. Kui 10. ja 11. klassi õpilane ei kasuta täiendava õppetöö võimalust, loetakse antud kursuse vältel omandatud teadmiseid ja oskusi vastavaks hindele „nõrk” ja õpilasele määratakse täiendav õppetöö pärast õppeperioodi.

9.3. Kui 12. klassi õpilane ei kasuta täiendava õppetöö võimalust, loetakse antud kursuse vältel omandatud teadmiseid ja oskusi vastavaks hindele „nõrk” ja õpilasele määratakse täiendav õppetöö eksamiperioodi ajal ja kooliastmehinne pannakse välja pärast täiendava õppetöö sooritamist.

9.4. Gümnaasiumist arvatakse õpilane välja, kui ta ei ole sooritanud õppeperioodi lõpul talle määratud täiendavat õppetööd kursusehinde „2“ parandamiseks ja tema kursusehinde parandamise aega ei ole individuaalse õppekava kohaselt pikendatud.

9.5. Gümnaasiumist arvatakse õpilane välja, kui talle on ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja „nõrgad“ või „puudulikud“.

9.6. Gümnaasiumist arvatakse õpilane välja, kui õpilane ei täida nominaalse õppeaja jooksul gümnaasiumi lõpetamise tingimusi ja tema õppeaega ei ole individuaalse õppekava kohaselt pikendatud (nominaalne õppeaeg gümnaasiumis on kolm aastat).

9.7. Mittestatsionaarses õppes arvatakse õpilane koolist välja, kui ta ei ole viie järjestikuse õppenädala jooksul ilma mõjuva põhjuseta õppetööle ilmunud.

10. Õpilase järgmisse klassi üleviimine põhikoolis

10.1. Põhikooli õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.

10.2. 1.–3. kooliastmes viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.

10.3. Individuaalse õppekava järgi õppiv põhikooli õpilane viiakse üle järgmisesse klassi vastavalt tema õppeplaanile.

11. Õpilase järgmisse klassi üleviimine gümnaasiumis

11.1. Gümnaasiumiõpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.

11.2. 10. ja 11. klassis viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, viiakse järgmisse klassi üle pärast täiendava õppetöö sooritamist.

11.3. Individuaalse õppekava järgi õppiv õpilane gümnaasiumis viiakse üle järgmisesse klassi vastavalt tema õppeplaanile.

12. Hinde vaidlustamine

12.1. Õpilasel ja tema seaduslikul esindajal on õigus hinded vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde teada saamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.

12.2. Hinde vaidlustamise korral teeb kooli direktor otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast alates.